Kirikukoor

Käesolev ülevaade koorilaulu ajaloost Kärdlas tugineb erinevatele diplomi, kursuse ja bakalaureusetöödele, mis pärinevad Kristiina Harjaku, Marika Matrini, Ruth Heidmetsa sulest, Elmar Vrageri ja Riho Saardi kirjutistel ja suulisel pärimusel, erilised tänud siinkohal õdedele Helju ja Salme Kõmmusele ja Anne Rajangule.

Koori, mille järjepidevust Kärda kirikukoor on kandnud ja ka täna kannab, algus on väga läbipõimunud Kärdla Kalevivabriku looga, kuna kalevivabrikut juhtinud parunid olid ühtlasi koori patroonideks ja toetajateks. Ja kalevivabriku töölised lauljateks.

1830. aastal kolis eelmisel aastal Suuremõisas Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternbergi ja Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternbergi poolt asutatud kalevivabrik  Kärdlasse. 1835. aastal eraldati vabrikule ruutverst maad Kärdla (vabriku)valla moodustamiseks ning määrati vabriku direktoriks Kärdla parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg kes oli seda kuni oma surmani 1878.

1855 asutati Kärdla poeglaste vallakooli õpetaja Johan Wilberti eestvedamisel nn. vabriku koor „Hio Kerdla Laulo Koor”. Lauljaks olid vabrikutöölistest koguduseliikmed ja repertuaar valdavalt vaimulik. Aga oli ka ilmalikke laule. Teada on, et parunite poolt korraldati igal suvel kuni I maailmasõjani Lepakoplis Kärdla rahvale pidu, kus oli laulu, pilli- ja näitemängu. Koori algusaegadesse kuulub ka naljalugu sellest, et Kärdlas polnud korralikku pilli millelt laulu algatuseks häält võtta ja nii sõitis koorilaulja Gustav Hammelmann ratsa Reiki, et Reigi kirikust Gustav Felix Rinnelt õige hääl tuua. Olgu selle looga kuidas on, aga algusaastate repertuaar pärines peamiselt just Gustav Felix Rinne laularaamatutest „32 laolo nelja healega laulda, mis Moa-rahwa lauljattele rõmuks ja kasuks on sovinud ja kirja pannud G.F. Rinne „ (1868) ja  1873 42 laulo soprani-, alti-, tenori- ja bassi-heälega laulda/ [Noot]. II. jaggo/ mis Eesti-rahwa lauljatte römuks ja kassuks on sowinud, [sõnad kirjutanud] ja kirja pannud G. F. Rinne.

Kooril olla olnud lipp ja pitsat

1885 aastal kirjutatakse Karl August Hermanni „Laulu- ja mängulehes: „Hiiu Kärdla vabriku segakoor pühitses heinakuu 21. päeval oma 30 aastast alustuspäeva. See koor on vististi praegustest Eesti laulukooridest kõige vanem ja tal olla 25 lauljat. Soovime südamest õnne edasi jõudmiseks” Sellest teatest saame järeldada et koori sünnipäev oli seega vana kalendri järgi 21.07.1855 ehk siis uue kalendri järgi täitus 160 aastat 04. augustil 2015.

Alates 1879 juhatas koori Joosep Bruus. Bruusi taktikepi järgi laulis ka legendaarne Laululiisa, Elise Kuusik 24.07.1865 – 27.12.1945). Ta oli väga musikaalne ja entusiastlik ja ehkki eriharidust muusikas tal polnud, saigi temast alates 1898 järgmine koorijuht.

Liisa olla olnud rahulik, sõbralik, huumorimeelne, aga mis muusikasse ja musitseerimisse puutus siis ka üsna nõudlik. Proove häälerühmade kaupa olla tehtud Liisa kodus ja kokku lauldud koolimajas. Laululiisa olla elanud kitsastes tingimustes, peamiseks elatusallikaks lehm ja mõne allika põhjal ka vabriku poolt väike lisatasu laulukoori juhatamise eest. Tema väikese kööktoa, kus ta elas koos Anna Kuusikuga, sisustuseks olla olnud noodiraamatud ja Käina köstri (R. Tobiase isa) valmistatud harmoonium ning üks voodi, mida kordamööda vabrikus tööl käiva Annaga kasutati: Anna magas öösel, Liisa päeval.

Kui keegi kooriharjutuselt puudus, olla ta tormilatern käes õhtuti käinud uurimas, kuhu laulja jäänud. Kooril oli igal aastal vähemalt 4 kontserti neist kaks vaimulikku, kaks ilmalikku. 1898-1928 oli vabriku direktoriks Parun  Robert Eginhard von Ungern-Sternberg, poeg Ernst Otto Adam von Ungern Sternberg (1850 – 1928), keda nimetati ka  nn. sotsparuniks. Vabrik võttis enda kanda rahvariiete ostu 1910 VII üldlaulupeole minekuks, sõidukulud ja ülalpidamise laulupidudel ja kontseritel. Liisa olla laulupeole läinud uhkes rahvariides pajuvitstest punutud kartulikorv nootidega käsivarrel. Liisa viis koori väga kõrgele tasemele, näiteks võideti 1913 Haapsalu laulupäeval auhind J. Kappeli laulu „Võõrsil” ettekande eest, kooriga käisid tutvumas selle kõrge taseme tõttu ka heliloojad Albert Virkhaus ja Miina Härma. Liisa lemmiklauluks oli olnud K.A. Hermanni „Teretus,” millega algasid kõik koori ilmalikud etteasted. Marika Martin oma uurimustöös ütleb, et ühtekokku üle 50 aasta laulis Laululiisa taktikepi all Kärdla Vabriku, hiljem kirikukoor.

1908. aastal sattus Kärdla kalevivabrik majandusraskustesse ja anti rendile osaühingule Narva Kalevivabrik, vabriku direktoriks määrati Theodor Viktor Peltzer.

Aastal 1915 evakueeriti vabrik osaliselt Venemaale. Kalevivabriku tegevus 1920.–1930. aastail kiratses ja 1941 vabrik hävis sõjategevuses. Elmar Vrager, ütleb et 1920 ndatel tegutses iseseisval Kärdla kogudusel laulukoor Elise Kuusiku juhatamisel. See sai olla alates 17. veebruarist 1926, mil Kärdla kogudus Pühalepa kogudusest mille alla ta seni oli kuulunud, eraldus. Kas seoses raskemate aegadega vabrikus või iseseisvunud Kärdla koguduse suure aktiivsusega või mõlema kokkulangemise tõttu sai vabriku koorist kirikukoor.  Kärdla kirik oli küll pühitsetud juba 27.10.1863, kuid kuna see oli kütteta, toimusid kooriharjutused toimusid saksa kabelis ja koolimajas.

On teada, et 1847 ehitatud nn. saksa kabeli juures juhendas 20 ndatel noori leerilapsi koorilaulus ka köster Villem Tarning. Kui sõjajärgselt koorilauluga edasi mindi juhatas vabrikukoorist kirikukooriks kasvanud laulukoori lauljaid koguduse köster Richard Kalju (1903(4)  – 1978). Koguneti Richardi ja tema naise Charlotte Leontine Kaljo kodus Paju tänaval. Richard Kalju surma järel 1978 juhatas koori Salme Koit, kuni 1988 sai koorijuhiks Anne Jalakas, alates 1997 kuni surmani aastal 2009 juhatas meie koori legendaarne kooliõpetaja, ning ajaloo- ja laulutraditsiooni kandja – Evald Teras, viimastel aastatel olid talle abiks Kristiina Harjak, mõnda aega ka Aune Ork ja nüüd on koorijuhiks alates 2010 aastast Siiri Rüütelmaa.

Koori 150 aastapäeva kõnes väljendas armastatud koorijuht Evald Terase mõtte: kus peetakse koori 200. sünnipäev, me ei tea. Aga Evald Teras ei kahelnud — see tuleb.

Aga seniks „Paarut juure, paarut juure” nõnda olla ärgitanud oma koori nobedamini laulma Laulu-Liisa.

Lühiülevaate koori ajaloost koostanud Triin Simson

Ette kantud koori 160-ndal aastapäeval 09.12.2015 Kärdla kirikus, kus koorilaulu aastapäeva tähistasid üheskoos Kärdla kirikukoor, Kärdla Johannese koguduse kammerkoor,  Pühalepa kiriku naiskoor Anna, Kärdla Kammerkoor, segakoor Hiiula ja akordionist Indrek Liit, ning koorilauluhuviline Kärdla rahvas.